esmaspäev, 29. mai 2017

Punane vaip ja meelelahutusauhinnad

 17.mail toimus Tallinnas Salme kultuurikeskuses Kroonika Meelelahtusauhinnad 2017 gala, kus oli rõõm ka minul toimuvat jälgimas käia. Auhindu ise ma ei noppinud ning tavapärasel kombel mikrofoniga ka ringi ei jooksnud, sain lihtsalt seltskonda ja õhtut nautida.
 Otsus üritusele minna toimus mul sama päeva hommikul, seega oli kiiresti vaja mõelda, mida 60ndate stiilis peole selga panna. Õnneks päästis mul välja H&M, mille hiljutises Conscious Exclusive kollektsioonis (sealt soetaks omale ilmselt kõik rõivad, nii ilus tuli see kollektsioon) on ka see imeline kuldse ja hõbedaga kaunistatud ning vintage-hõnguline kollane kleit.
Proov tehtud ja see sobis kui valatult! Nüüd oli veel vaja aksessuaaride ja soengu peale mõelda.
 Julge lükkena astusin sisse Viru ringi juures asuvasse FashionHairi, mis on Tallinnas saanud minu kodusalongiks ning juukseid said kenasti 60ndate võtmes soenguks vormitud. Minu jaoks oli muidugi ülimalt harjumati kinniste juustega peole minna, aga mis seal ikka, ongi põnevam!
 Kõrva soetasin omale 7 euroga vintage-stiilis hõbedased kõrvarõngad ning kätte 9 eurot maksnud pidulikud kindad, mis mind ilmselt veel nii mõnedki aastad teenivad. Autentne kott ja kingad olid kapis juba ootel! Kuna olen juba mõnda aega üritanud areneda meigikunstis, siis seekord otsustasin näo omale ise pähe maalida. Kõige viimasemateks ilulemmikuteks on mul tume Make Up Store matt huulepulk ning nende valge puuder, mis ideaalselt meigi kinnitab.
Enne uksest väljumist avastasin, et ei tea, mida õlgadele panna! Õnneks päästis mu välja varasemalt Humana Vintage poest soetatud puhvis käistega sametjakk!
Ja et õhtu jooksul meel hea oleks, kulus minu vaba päev mõnulemiseks: enne üritust sai nautida vanniskäiku, kui maskid said peale nii keha, juuksed kui ka nägu. Hetkel on mu lemmikuteks orgaaniline sügavpuhastav Vestige Verdant näomask, Natura Siberica luksuslik Royal Body Scrub kehamask spa seeriast ja John Frieda fizz ease seeria juuksemask, mis kiharad mõnusalt pehmeks ja siledaks muudab.

pühapäev, 28. mai 2017

"Hakka blogijaks, see on ju lihtne!"

 Olles terve päeva päevitanud ning batuudil hüpates higistanud, tekkis mul korraga mõte, et kindlasti võiks minu viimased ostlemise leiud üles pildistada. Niisiis ei lasknud ma end häirida oma saunast ja päikesest suudeldud välimusest ning asusin poseerima.
Seejärel asusin mõtlema sellele, kuidas hea tuttav soovitas mul tõsisemalt blogimisega tegelema hakata. Olen ju tegelikult fotoblogi pidanud juba pikki aastaid, aga mitte südamega asja juures olnud. Suur energia on ju läinud ajakirjandusele - mida on mul veel öelda või näidata? Ega ma seda siiani täpselt ei teagi, miks seda teha, aga seda ma võin öelda, et seda pildistamist Anija vallas paksu metsa sees oli väga fun teha! Ja eks kogu seeriat ju sotsiaalmeediasse ka ei pane ;)
Tavapäraseid lemmikuid lokke otsustasin ma mitte teha, ja ka küüsi pole mõtet lakkida. Olen ma ju metsas! Niisiis on tänane postitus minu silmis võimalikult ehe: ei ole viimseni viimistletud poseerimist ning sätitust. Enesekriitika ütleb, et ka kaalust tuleb alla võtta, aga seda ma seal batuudil ju teengi! Eks? 

 Lisaks armastan ma teise ringi poode ja eriti neid, mis asuvad väikelinnades. Sealt ei ole trenditeadlik mass üle käinud ning on suurem võimalus midagi vahvat leida. 
 Minu üks viimaseid skoorimisi toimus Kehras, mille pisikesest kaltsukast soetasin omale püksid, mis näevad eest välja nagu seelik ning lustaka lipsukestega pluusi, mis tundub suveks ka piisavalt avar olevat.

 Piltide eest tänud kannatlikule Kermole!

esmaspäev, 8. mai 2017

Teateid Kalamajast

Hoolimata sellest, et kevadpäike mu ümber juba särab ja kehal ka esimesed põletustriibud, siis riietuses paistan ma veel sügises olevat. Ma muidugi ei lase sellest end üldse häirida ning toon teieni jalutuskäigu Kalamajas, kus kaaslaseks Euroopa road tripi jaoks soetatud kasutatud hübriidkaamera Sony NEX-5R.
 Ruttu enne toast välja astumist haarasin kaasa mugava Kadri Kruusi kotikese, mis oma hea mahuga sobib nii punasele vaibale kui ka jalutuskäiguks, et mobiiltelefon, võtmed ja huulepulk kiirelt kaasa haarata.
 Kui minu enda edevusel ei ole piire, siis haarasin ka ise kaamera, et õhtused varjud Kalamaja puust majadel jäädvustada. Õhtune valgus on lihtsalt nii soe ja imeline!

 Kohalik kõuts, kes paistis olevat suhtlemisest ja poseerimisest samapalju huvitatud kui mina!

 Kevadisse sooja õhtusse sobib koos punaste juustega rokkima ka mu uus Make Up Store matt huulepulk Obiage Matte, mis püsib mõnusalt kaua peal.

Üks koht, kus ma Tallinnas seiklemisest ei tüdine, on kindlasti Patarei vangla piirkond. Olles kunagi aastaid tagasi seal majas ka fotograafile poseerinud, on jätnud see sünge ja räämas hoone minu hinge mõnusa mälestuste raja. Iga kord meenuvad kas päikeseloojangud rannas või mõni undreground pidu, kus hommikuni tantsu vihutud.




 Renoveeritud majade vahel kohtab agulivaibiga romanssi. Kuigi tundub, et kodulinn tihti enam kaamerat haarama ei inspireeri, siis tasub vahel argipäev unustada ja ka oma maja ümbruses turisti mängida. Avastamist on kindlasti veel! Mõleda vaid, mida vanalinna varjatud hoovid kõike veel varjavad!

esmaspäev, 1. mai 2017

Kevadpühade ilu hinges ja looduses

 Vahel tundub uskumatuna, aga nii see on - kevad saabus lõpuks ka eestlaste õuele! Kui alles mõned päevad tagasi oli lumi, siis 1.maiks oli see pühitud! Niisiis haarasin ma oma sülearvuti (sest mul oli tegelt ka tööpäev) ja uue/vana Sony hübriidkaamera (kellele vana ja kellele uus) ning sõitsin maale!
 Kevadilm tõi kevadpühaks ligi 14 kraadi sooja ning see oli ideaalne võimalus kaamera võimeid katsetada. Üles said pildistatud nii õuekassid, lapsed, kui ka igasugu lilled. Tundub, et suvisele roadtrip'ile võib kaamera kaasa võtta küll, sest raske Canoniga väga reisida ei sooviks.


Samad lilled üleval ja all! Ehk lisaks kaamerale katsetasin ka erinevaid töötlusi. Üleval originaalilähedane, mis on olnud minu lemmiktöötlus ja all sai natukene rohkem näitajaid paigast keeratud. Sinililled näitamas lillat külge :D

 Mesilasest seekord teravat kaadrit saada ei õnnestunud - see oli parim, mis sain.
 Kasse võiks ma igavesti pildistada. Seekord tabasin pildile hoovide bossi Kaaruksi, kes end katsuda ei luba, aga teistele nunnudele annab hoovis peksa küll.

 Kanad söögihoos.

 Minu uueks lemmikobjektiks on saanud igasugu peeglid ja peegeldused. Selle pisikese tiigi ääres veetsin ma ilmselt ligi 10 minutit, et parimat pilti saada. Lõpuni rahule ma ei jäänudki.







 Seda on vist märganud kõik, aga ma armastan ringi käia korraliku meigikihiga. Eriti tähtsaks on mulle saanud hea jumestus. Täna oli aga meigivaba päev, hommikul sai näkku ainult kreem. Saagem tuttavaks - this is real me!
 Ja minu kevadsoovitus: heitke sambla peale lillede vahele pikali!